Eesti keele ajalugu
• Tänapäevane si-minevik on tekkinud kontraheerunud verbide analoogial, kus s kuulus tüvesse, vrd *hakkasi
(teine seletus Viitsolt ühendab si-mineviku soome-ugri *ś-tununselise üldminevikuga)
Liitajad vaid lms keeltes (tekkinud indoeuroopa, tõenäoliselt balti keelte mõjul)
26. Passiivi ja impersonaali kujunemine eesti keeles.
• Personaal: –
• Impersonaal: -tA ~ δA (-ttA ~ -t˘tA), algupäralt võib-olla kausatiivne
• -ksen: -k- oleviku tunnus (sama mis sõnades näikse, kuulukse); -sen, vrd hän – pronoomenitüvi
• Minevik: -tA + -i + hen → -tihen
10
27. Eesti keele eitusvormistiku kujunemine eesti keeles.
Soomeugripärane pöörduv eitusverb taandus pikkamisi eesti murretes ja selle asemele tuli muutumatu
eitussõna ei, ep. Sellega koos muutus ka eituslause ehitus. Kogu ümberkujundus toimus alamsaksa ja saksa