Immanuel Kant
seda on mõttetud. Kuidas jõuab Kant aga "asja iseendas" (Ding an Sich) juurde?
Kaalutlusega: Kui meeled vahendavad meile aistinguid, siis peab väljaspool meid midagi
olemas olema, mis neile mõju osutab, mis neid affitseerib. Rohkem ei või me selle "millegi"
kohta öelda. Aga midagi peab olemas olema, siit järeldus üle mõju (aistingu) põhjusele (Ding
an sich) - see on kausaalne järeldus. Niisiis kausaalsuskategooria kasutamine, mis Kanti enda
teooria järele on kehtiv vaid ilmingute suhtes, siin on seda kasutatud aga ilmingute
valdkonnast kaugemale ulatuvalt!
See on etteheide, mis Kantile tehti juba tema eluajal (Jakobi ja G.E.Schultze poolt
raamatus "Aenesidemus"). Võimalik konsekvents: Algab aistingutega. Need on esmased, mis
meile on antud. Kas midagi veel on olemas, seda ma ei tea ja see ei mõjuta ka minu
küsimuseesitust (samamoodi läheneb muuseas asjale ka Hume)