Kaupo
ristimisel võidi anda.
Kaupo esimene otsene mainimine leiab aset 1200. aastal, kuid on oletatud, et Kaupo võis juba
1191. aastal ristitud saada. Selle aasta all on Henrik oma kroonikas nimetanud ühe haavatud
Turaida liivlase ristimist. Teda on hiljem samastatud Kaupoga, kuigi see on suhteliselt
kaheldav, sest Henrik, kes hiljem Kaupot korduvalt nimeliselt mainis, tundis teda ilmselt
küllaltki hästi ja seega oleks võinud teda juba ristimise puhul Kaupoks nimetada. Siiski on
suur osa ajaloolasi leidnud, et Kaupo võidi 1191. aastal ristida ja tema ristijaks hilisemat
Eestimaa piiskoppi Theoderichi, kes haavatud liivlase kroonika järgi ka tõepoolest ristis.
Kaupo annab oma pojad piiskop Albertile pantvangideks.
1200. aastal, kui piiskop Albert esmakordselt Liivimaale saabus, olid liivlased tema suhtes
üpris vaenulikult meelestatud ja seetõttu vangistas piiskop nende vanemad, sealhulgas ka
Kaupo