A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Usun teid ja ei taha, et te kahtleksite minu kiindumuses,
olgu see kiindumus kas või lollus. Elage hästi, proua, elage hästi!»
Ja otsekui tundes oma jõuetust vabastada käsi, mida ta hoidis, laskis d'Artagnan selle
järsult lahti ja eemaldus jooksusammul. Samal ajal koputas proua Bonacieux
130
samal viisil uksele, nagu oli koputanud luugile -- kolm aeglast kindla rütmiga
koputust. Kui d'Artagnan tänavanurgale jõudis, vaatas ta tagasi: uks oli avanenud, uuesti
sulgunud, ja kaunis kaupmehenaine oli kadunud.
DArtagnan jätkas oma teed. Ta oli andnud sõna, et ei luura proua Bonacieux' järele.
Isegi kui tema elu oleks olenenud kohast, kuhu läks proua Bonacieux, või isikust, kes
teda saatma pidi, oleks dArtagnan ikkagi koju läinud, nagu ta oli lubanud. Viis minutit
hiljem oli ta Fossoyeurs'i tänaval.
«Vaene Athos, tal pole kõigest sellest aimugi,» sõnas dArtagnan. «Mind oodates jäi ta
kas tukkuma või iäks tagasi koju ja märkas, et keegi naine on seal käinud. Naine Athose