"kaupmehemajades" - 1 õppematerjal

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

tähendus muidugi veel selle poolest, et sageli on nad just meie endi esivanemate ehk linnaeestlaste elu- ja kultuurikeskkond. Suur osa sellest ajaloolisest ehituspärandist, millega me Eestimaal tegeleme ja mida hoiame, on ju meile justkui kellegi teise poolt hoida jäetud või antud: mõisad, kirikud või linnused on enamjaolt valminud minevikus valitsenud kõrgklassi esindajate tellimusel, kes valdavalt ei olnud eestlased. Ka Tallinna keskaegsetes kaupmehemajades ei rääkinud omaaegne pererahvas tavaliselt maakeeles. See on suurejooneline ja euroopalik, ent pisut võõras pärand, mille üle võime uhkust tunda ning mis on ka Eesti kultuurile mõistagi väga oluline, aga ta ei ole justkui siiski päris „meie oma“. Seevastu vernakulaarne maa-arhitektuur, näiteks rehielamud, on paljude inimeste maailmatajus sageli see „päris oma“, see keskkond, kust tulid meie esivanemad