Elu keskaegses linnas
Enamik maju linnas
oli puust. Sellepärast põlesid sagedaste tulekahjude ajal maha terved
kvartalid.Linnaelanike tegevusaladLinnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll
käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega.
Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu-ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid
ringi kariloomad. Linnades elasid orduajal peamiselt sakslased,kes moodustasid
käsitööliste ja kaupmeestenaelanikkonna kõrgema kihi.Talupojad püüdsid raske elu
eest linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid mõisnike surve alt linnadesse
elama, töötasid halvematel ja vähem tasuvamatel tööaladel. Kõige lugupeetavamad
linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu
juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid.Keskajal olid moes mitmesugused
ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild,vallalistel Must peade
gild