Eesti ajalugu
mihklipäeva. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Algas nõidade tagakiusamine. Eestlaste
mõttemaailmas ei olnud head ja kurja, õiget ja valet, jumalikku ja saatanlikku jne. Katoliiklikud jumalateenistused
olid ladinakeelsed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust.
Katoliiklus kui mõjutaja (katoliku kirik ja ladina keel)
Kooliharidus: ladinakeelne; ladinakoolid vähem vaimulikku sisu, seal õppisid linnakodanike ja kaupmeenste
lapsed; toomhärrasid õpetati toomkoolides; igas piiskopkonnas oli 1 toomkool; 1319. a. asutati toomkool
Tallinnasse, kus praegu on ballettikool; eestlased keskajal koolis ei käinud.
Klooster kui keskus: sai majandus- ja usukeskuseks, mungad tegelesid aianduse, põllumajanduse ja meditsiiniga.
Kirjasõna: Alam-Saksa kees, Liivimaa noorem riimikroonika, Tallinna ja Tartu riimprotokollid.
annaabi.ee 
