Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos
Liikumisvabadust veel ei piiratud. Teotöö oli pidi tegema
35 päeva tööd. Kauplemist ei piiratud.
14. saj pärimisõigusega on nii, et kui talupojal pole pärijat, lähevad koormised suuremaks. Oli
katk, mistõttu rahvast jäi vähemaks. Maarahval oli vähem õigusi. Koormised ja loonusrent
suureneb.
15. saj teotöö suureneb. Sunnismaisus, ehk talupoeg ei tohi kuhugi mujale kolida. Talupoeg
maad pärandada ei saanud, aga vallasvara saab pärandada. Kauplemisvabadusi piirati,
talupoja oma hüvanguks kauplemine vähenes. Talupojad jäid järjest rohkem võlgadesse.
16. saj veelgi halvem olukord. Koormised suurenesid, teopäevi tuli juurde.
Kiriku juhtib seisund vajutas pitseri feodaalkoormiste kujunemise käigule. Koormiste peamiseks
lähtekohaks sai algselt kiriku ülalpidamiseks kehtestatud maks - kirikukümnis.
Saanud 1198 lüüa piiskop Bertholdi ristisõdijatelt, lasksid salaspilsi ja ikskile liivlased end ristida,