Eesti uusima aja ajalugu
Vast ehk alles I MS aastatest, eriti 1915. aastast, mil Saksa väed
lähenesid Eestile, sellest ajast hakkasid Venemaa läänekubermangud pakkuma laiemale publikult huvi. Antandi riikides tekkis
huvi, mis sellest riigist sõja lõppedes väiks saada, eriti al 1917. aasta, kui Venemaal oli toimunud revolutsioon ja Venemaa polnud
enam võimeline pikalt enam sõda pidama. Esmajoones tundis siinsete piirkondade vastu Suurbritannia - huvitatud
kauplemisvabadusest Läänemerel. Ei tahetud midagi kuulda sellest, et need piirkonnad võiks langeda Saksamaa kätte.
Sisemine eeldus seisnes sellest, et Eesti tundis tugevat vajadus iseseisvaks välispoliitikaks. Seadis omale eesmärgiks saavutada
rahvuslik autonoomia Venemaa koosseisus. Välispoliitikale Eesti mitte mingil moel ei pretendeerinud, alles Saksa okupatsiooni
kasvuga hakkasid tekkima mõtted, mis nägi ette Eesti lahutamisest Venemaa koosseisust. Kokkuleppeliselt on Eesti välispoliitika