Eesti keskaeg
Kehtis vastastikuse abistamise printsiip, kui üks liige oli vaseunud siis kõik
pidid aitama teda. Esialgu raad kinnitas skraad, kuid läbiaja lisandus gildi
koosolekutel vastu võetud otsused.
Bursprake- Lisaks linnaõigusele kehtis ka bursprake (Kodanike koosolek, alam
saksa keeles). Tekst koosnes kodanikele regulaarselt (1-2 aastas) etteloetavatest
raemäärustest. Suur osa nendest käsitlesid kodanike vahiteenistust, vaikuse ja korra
pidamist, tuleohutust, tänavate ja ehitiste heakorda, kauplemisregulatsioone. Lisaks
tehti ajaliselt ja ruumiliselt piiratud määrusi näiteks sõjaga seotud ajutine blokaad.
Rae koosseis ja raeametid- Raehärrade vahel kujunes välja ametijaotus
tegevusvaldkondade kaupa. Tallinnas iga valdkonna peale on määratud kaks raehärrat,
kellest üht peeti ülemaks. Hierarhiat ametite vahel polnud, kuid ametid, mis olid
rohkem seotud suuremate rahasummadega, olid teistest tähtsamad. Arvehärrad -
Valvasid linnalaekat, kuhu laekusid kõik maksudest saadud tulud
annaabi.ee 
