Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
ja riie. Kaubavahetust takistasid sagedased vilja väljaveokeelud, mis pidid tagama sõjaväe
varustamiseks soodsamad hinnad ning vältima näljahäda teket. Piirati ka metsakaubandust, et
säilitada laevaehituseks vajalikku puitu. Aadlil oli kaubandusega tegelemine keelatud,
erandiks oli kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva. Vilja ülesostmine väljaspool linnu oli
seadusega keelatud, kuid seda tehti siiski. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte, millega
kujunesid kindlad kauplemispartnerid. Linnade kõrval kujunesid juba Rootsi ajal olulisteks
kauplemiskohtadeks maalaadad, millest tuntuim oli Tartus peetav nn saksa laat.
Käsitöö: Linnakäsitööd jäi mõjutama tsunftikord. Tsunftid muutusid järjest suletumateks,
meistrite arv oli ette määratud ning selleks, et saada tsunfti liikmeks tuli oodata mõne meistri
surma. Nii kujunes välja igavese selli seisus. Tsunftikäsitööliste kõrval tegutsesid
nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed