Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.
loomakasvatus (sead, lehmad) ei olnud nii oluline, edasi tulid küttimine ja kalapüük (selle osa oli
vähenenud), tekkis metsmesindus, oma osa oli käsitööl (omaette käsitööalaks oli eraldunud sepatöö),
ehteid tehti põhiliselt hõbedast ja pronksist; kaupmeeste kihti ei olnud kujunenud, kõik vabad mehed
kauplesid, Eesti jäi muinasaja ühe olulise kaubatee juurde, so "tee varjaagide juurest kreeklasteni";
toimus vahenduskaubandus, hakkasid kujunema varalinnalised asulad kauplemiskohtadel ja
eraomand just põllumaa suhtes, karjamaa ja heinamaa olid ühiskasutuses
haldusjaotus kõige tähtsam haldusjaotusüksus oli kihelkond (45), need hakkasid koonduma
maakondadesse; kolm peamist külatüüpi: sumbküla (Põhja, LääneEesti), ridaküla (Peipsi ääres),
hajaküla (LõunaEesti); külad moodustasid kihelkonna; iga üksuse eesotsas olid vastavad valitavad
vanemad, kes valiti rahvakoosolekutel(Raidküla); kaks kõige suuremat maakonda olid Sakala ja
annaabi.ee 
