Veinid
Levinuima oletuse
järgi pandi mõni peotäis viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Need
hakkasid käärima ja kui mahl välja jooksis, jätkus käärimine pärmseente toimel. Maitse
polnud küll eriti kiita, aga nii sündis esimene vein ja võib- olla esimene alkohoolne jook
üldse.
1.1 Vein kui tarbekaup
Kui kiviaja ühiskond arenes ja osati juba paremini põldu harida, hakkas saadusi üle jääma
ning osal inimestel tekkis võimalus ülejääkidega kaupitseda. Kesk- Ida vanimate
tsivilisatsioonikeskuste Uri ja Babüloni ümbruses oli kliima liiga kuum, et kasvatada hea
veini valmistamiseks kõlbulikke viinamarju, aga seal piisas vara veini ostmiseks ja nõnda
kujunes veinist kaup.
Esimene veinikaupmees võis elada ühes Sumeri linnadest- praeguses Lõuna- Iraagis.
Need linnad asusid suurte jõgede Tigrise ja Eufrati ääres, seal niisutati jõevee abil põlde
ja jõed kujunesid tähtsateks kaubanduse tuiksoonteks. Sealsed veinivalmistajad laadisid
annaabi.ee 
