Harilik lääts
leotada, sellega väheneb keemisaeg ja paraneb seeditavus.
Allikas: Sõukand, R. ja Kalle, R. (koostajad). 2008. HERBA: Historistlik Eesti
Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
http://herba.folklore.ee http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=201
Läätsed (Lens culinaris) kuulusid ka Eesti talupoegade toidulauale − läätsesuppi, -tampi
ja -hautist leidis sealt rohkem, kui praegu on tavaks läätsi toiduks tarvitada. Selle
väikese kaunviljalise kasvatamine ei ole meie tingimustes aga liialt keeruline, ka toiduks
töödelda saab läätsi märkimisväärselt kiiremini kui näiteks ube. Väidetavalt aitasid
läätsed ikalduseaastatel talurahva kõhtu täita, sest tegemist on vastupidava taimega, mis
annab saaki ka siis, kui kõik muu hävib.
Allikas: Mathisen, T. 2012/10. Väärtuslikud läätsed. Ajakiri Mari.
Perekonna kümnest liigist kasvatatakse üht – harikku läätse (Lens culinaris)
paljude sortidena kultuuris.
annaabi.ee 
