Eesti keele vormiõpetus
VORMISTIKUST:
· Ains part konsonanttüveline t-lõpuline, nõrgas astmes (aldist, haugast, helvest, kitsast, kännast, lammast)
· Ains illat sse-lõpuline, tugevas astmes (helbesse, kaukasse, laekasse, narmasse, puhtasse, toikasse, vardasse)
· Taevasse e taeva, pahmasse e pahma
· de-mitmus moodustatakse te-tunnusega nõrgaastmelisest kons-tüvest (ehmeste, kallastesse, kinnastes, lammastest,
mülgastele, rõngastel, sammastelt, töngasteks, valdasteni)
· Kaunsite e kaunite, kallistesse e kallitesse, kaunistes e kaunites, kallistel e kallitel
· Mitm part i-tunnuseline ja de-lõpuline, vokaaltüveline (aplaid, hülgeid, kapsaid, räästaid, sõtkaid)
· I-mitmus on üldiselt kasutusel (elteis, haprais, helbeist, kupjaist, künkaile, lõukail, põõsailt, riukaiks)
· Kohus: kohtu: kohut: kohtusse: kohtute: kohtuid: kohtutesse e kohtuisse
· Sõnas põrsas võib välte kandja olla r või s
· Hambu, hambus, hambust
annaabi.ee 
