Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade
nimetuste põhjal. 1 Siiski on rahvakunstiuurijad andnud oma parima ning seda teen minagi.
Koopamaalinguid leidub Eestis vähe ning need on enamasti skemaatilised kujutised
inimestest või loomadest, mida ei saa mustriteks nimetada. Esimesed mustriga kaunistatud
esemed Eestis on pärit kammkeraamika kultuurist umbes aastast 4000 eKr. Need on
kaunistatud joontega, mis on tehtud kammitaolise esemega. Võib oletada, et sealt hakkas
kaunistamiskultuur järjest edenema ja hakkasid tekkima geomeetrilised ornamendid, mis
hiljem levisid riietele.
Rahvamustrite seisukohalt on kindlasti olulisim näputöö. Vanasti polnud poode, kust eestlased
oleksid saanud endale osta riideid või muid tarbeesemeid. Seetõttu valmistati kodus tööriistad,
nõud, riided ja kõik muu eluks vajalik. Kui suvel tegeleti maaharimisega, siis talvel oli
põhiliseks tegevuseks käsitöö. Mehed tegid tarbe- ning naised riideesemeid. 2 Tüdrukud pidid
annaabi.ee 
