Järvselja
Käsitsi kaevati 150
km kraave, mille tulemusel metsamaa pindala suurenes soode arvelt üle 2000
ha. Alustati ka metsauuendustöödega. Peale kodumaiste puuliikide istutati ka
mitmeid lehise- ja nululiike.
1887.a rajati esimene taimla istutusmaterjali kasvatamiseks. A. Mathieseni
eestvõttel 1921.a rajatud nn."Lossiaias" hakati ka dekoratiivliike kasvatama.
Praegune Järvselja liigirikas puukool pakub istikuid nii metsaistutajatele kui ka
koduaia kaunistajatele.
1969.a alustati Agali küla põllumaadele arboreetumi rajamist, mis on rajatud
põhiliselt üliõpilaste õppepraktika käigus. Seal kasvab omaette pisikeste
puistutena üle 60 erineva puu- ja põõsaliigi.
Järvselja metsade omanäolisus ja vaheldusrikkus kutsub matkaradadele igat
loodussõpra. Huvitavamate vaatamisväärsustega on võimalik tutvuda umbes 5
km pikkusel õpperajal. Matkaja saab laudteel kõndides tutvuda Eesti vanima
metsakaitsealaga ehk "ÜRGMETSAGA". Tegemist on 1924
annaabi.ee 
