V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kirikukuube ehituna tagasi läksid, et siis minna avalike patukahetse-jatena läbi Pariisi? Ja
kus on suursaal oma kulla ja sinaga, oma teravkaarte ja raidkujudega, oma sammaste ja
hiiglasuure võlviga, mis oli üleni nikerdusi täis? Ja kus on kuldtuba? Ja kivilõvi ukse ligidal,
pea maas ja saba jalge vahel, nagu Saalomoni * trooni lõvid, alandlikus asendis, mis nii
sobib jõule õigluse ees? Ja ilusad uksed? Ning ilusad aknad? Ja kaunimustrilised taotud
rauad, mida nähes BiscornetteMl käed longu vajusid? Mis on meile jäetud kõige selle
asemele, Gallia ajaloo, gooti kunsti asemele? Kunsti asemele Saint-Gervais'
10
portaali kohmaka arhitekti de Brosse'i * rasked, rusuvad võlvid; ajaloo asemel aga on meil
paljusõnalised mälestused jämedast sambast, mis veel tänapäevalgi edasi kajavad igasuguste
advokaatide lobas.
Kuid see pole nii tähtis. Tulgem tagasi tõelise vana Palee tõelise suursaali juurde.