Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
Komponentide asukoha järgi vokaalikaardil
Kõrgenevad diftongid - teine komponent on kõrgem kui esimene (ai, au, äi, oi, ae jne)
Madalduvad e avarduvad diftongid - teine komponent on madalam kui esimene (ea, oa)
Omasõnades jagunevad diftongid
algupärased i-, u-, *ü- (> i-) -lõpulised
hilisdiftongid i-, e-, o-, a-lõpulised
Väljaspool pearõhulist silpi esineb ainult 3 diftongi: ai, ei, ui
Nt aastaid, tooteid, raamatuid, (m.os) kauneimaile (m.)
Eesti keeles pole triftonge (3 laadilt erinevat ühte silpi kuuluvat vokaali)
Kaks eri täishäälikut samas silbis. Liigitamisel kas omasõnad või võõrsõnad erinevad reeglid.
Eesti dift, teiseks komponendiks a, o, i, u, võõrdif vastupidi. Kus dift sõnas, eest esimeses
silbis või järgsilbis, tõusvad või madalduvad diftongid. Keeleajalooliselt algupärased, i, u, ü
lõpul, hilisdift. Süsi-söe, tuba-toa
21
annaabi.ee 
