Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
Kõrgeim puurinne koosneb 40-50 (kuni 60 m) kõrgustest hajusalt paiknevatest
puuhiiglastest ja umbes 25-30 (40) meetri kõrgusel paiknevast ülarindest, mille all paikneb veel 1-2
rinnet. Teine rinne on tavaliselt 15-30 ja kolmas 5-15 m kõrgune.
Maapinnani jõuab vähe valgust.
Vihmametsa puude koor on õhuke, sageli rohekas, korbata. Tüvede toestamiseks on moodustunud
lamedad plankjuured. Puud on omavahel seotud ka liaanide abil. Puude vanus ei ületa arvatavasti 250
aastat. Sage on kaulifooria e. tüveõielisus ja kaulikarpia e. tüveviljasus.
Puude suured viljad ja seemned tagavad tõusmete kiire kasvu ja konkurentsivõime.
Õitsemine ja viljumine toimuvad aastaringselt ka sama puuliigi puhul, mistõttu kohtab korraga erinevas
õitsemis- ja viljumisstaadiumis puid (Põldvere, E. Vihmametsad. www.keskkonnaveb.ee).
Umbes pool maismaal elavatest taime- ja loomaliikidest elab troopilistes vihmametsades, kusjuures
annaabi.ee 
