EESTIMAALT MAADEUURIJAD F. G. Von Bellingshausen- Eestist pärit baltisakslane. Antarktika avastamisega seotud. Laevakapten ja meresõitja. Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400
Kolmeaastasena kaotas ta oma ema ning üles kasvatas teada ta vanaema, Jelizaveta Aleksejevna Arsenjeva, oma häärberis Penzeskaja provintsis. Venemaa külluslikult naturaalne ilu, selle rahvalaulud ja lood, selle kombed ja tseremooniad, raske sunnitöö, mis pärisorjadele peale suruti ning lood ja legendid talupoegade mässudest kõik see avaldas suurt mõju tulevase poeedi isiksusele. Kuna väike Lermontov oli tihti haige, viidi ta kuurortidesse Kaukasusel kolmel korral, mil eksootilised maastikud jätsid sügava mulje talle. 1827. aastal kolis ta koos vanaemaga Moskvasse. Koolis(Moskva Ülikooli haru, kus kasvatati ülikute lapsi) käimise kõrval alustas ta luuletuste kirjutamisega ja hakkas ka tegelema kunstiga. 1828. aastal ta kirjutas luuletused "Tserkessid" ja "Kaukasuse vang" järgides inglise luuletaja Lord Byronit, kelle mõju domineeris noorte vene kirjanike seas. Kaks aastat peale tema esimest luuletust, "Kevad" avaldati trükis
annaabi.ee 
