Peegeldunud raadiolainete energia moodustab tavaliselt 10 -3 kuni 10 -19 saatja kiirgusenergiast. Radar töötab impulssreziimis, sest nii välistatakse võimsa (kuni mitukümmend MW) saateimpulsi sattumist tundlikku vastuvõtjasse. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, indikaatori ekraanilt avastatava peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 ms vastab 150 m). Indikaatoritena kasutatakse tavaliselt elektronkiiretorusid, mille ekraanile on kantud kaugusringid ja äärele asimuudiskaala. Objekti asimuut määratakse suundantenni asendi järgi momendil, kui objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne. Üheaegselt impulsi kiirgumisega hakkab indikaatori ekraani keskmest radiaalselt liikuma elektronkiire tekitatud helendav täpp; selle heledus on võrdeline saabuva impulsi tugevusega ning kaugus keskpunktist võrdeline ajaga, mis impulsil kulub objektini ja tagasi jõudmiseks. Antenni pöörlemise tõttu kiirgub
CPA 1,5 TCPA 3MIN Kuvari tööriistad Kursor - kuvaril punkti koordinaate määramiseks Kursijoon Elektrooniline joon, mis näitab laeva pikitasandi suunda. Kursijoone alguspunkt ühildub laeva juhtimipuldi asukohaga (heading line lines with the consistent common reference point- CCRP Asimuutring Asimuutringi abil mõõdetakse peilinguid CCRP suhtes. Kaugusskaalad ja kaugusringid (range scales and range rings) Minimaalselt peab radaril olema 7 kaugusskaalat: 0,25; 0.5; 0,75; 1,5; 3;6; 12; 24 meremiili Liikuvad kaugusringid (VRM – variable range marker) Liikuv kaugusring võimaldab mõõta kuvaril kaugust kahe punkti vahel. Liikuvaid kaugusringe peab olema vähemalt kaks Elektrooniline visiir võimaldab mõõta suunda kuvaril olevatele objektile CCRP suhtes Paralleelindeksi joon (PI – parallel index line)
annaabi.ee 
