Eesti Ajalugu
maismaatee ääres. Linnade kujunemise rütm oli Eestis küll sama, kui lääne- ja idapoolsetel aladel,
aga areng jäi siin mõneti seisma – väga suuri linnasid siinsetel aladel keskajal ei tekkinud.
Keskaegse Eesti linnad, mille elanike seas oli sisserändajate kõrval ka eestlasi, tekkisid ristisõdade
tulemusena Liivimaale uue võimu tugipunktideks olevate linnuste juurde – eeskätt kaugsuhtlusteede
sõlmpunktidesse ja sadamakohtadesse. See võimaldas niihästi suhtlust vallutajate emamaa ja teiste
keskustega kui ka tagamaade kontrollimist. Uutele linnadele hankisid kohalikud maaisandad või
linnaelanikud ise kiiresti ka linnaõigusi. Linn ise moodustas aga omavalitsusliku kogukonna, mille
eesotsaas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid peamiselt rikkad kaupmehed.
Kuigi linna kodanikkond omas enda elu korraldamisel tähtsat ja laialdast rolli, soosid ka Liivimaa
annaabi.ee 
