hõõguvust on peetud järelaimamatuks. Ruumikjutuses ei jäänud van Eyck palju maha kaasaegsetest itaallastest. Tsentraalperspektiivi kasutamises polnud ta järjekindel, kuid seda uuenduslikum värviperspektiivis, mis on rohkem kooskõlas loomuliku nägemisega. Värvide abil saab pildi luua sügavusillusiooni, maailides eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides tagaplaanil aga mustemates ja külmemates toonides. Genti altaril sulavad kaugses olevad esemed helesinisesse udusse. Kunst Eestis 16. sajandil 1.Madalmaades õppis üks kuulsamaid Eestist pärit kunstnikke Michel Sittow. 2. Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessans-stiilis fassaad. Fassaadil on rohkesti kasutatud raiddekoori -lõvi ja sokumaski, Kristust, ,,Õiglust" ja ,,Rahu" kujutavad reljeefid, turniiril võitlevate mustpeade kujutised, mitme hansalinna vapitahvlid ning Poola-Rootsi kuningapaari skulptuurpead
Tuntakse üle 30 Co-mineraali. Co on Ni, Fe, Cu ja Mn geoloogiline kaaslane. Co leidub ka ookeanide põhjakonkretsioonides, mille varud on väga suured. Looduslik Co on 2 isotoobi, massiarvudega 59 ja 57 segu. Avastamine ja nimetus Koobalti nimetus tuleneb saksa sõnast Kobold 'mäevaim' (ka ülemeelik majavaim või gnoom). Sõna kobelt esines juba Agricolal. Lihtainena sai Co esimesena rootsi keemik G. Brandt 1735. a. Koobaltiühendid olid kasutusel juba kaugses minevikus, nt ajajärgus ca 2500 eKr on tuntud sinise koobaltklaasiga kaunistatud kaelaekee (samast ajast on teada kaa koobaltit sisaldavad värvid Egiptusest). Omadused Koobalt on hõbevalge plastne raskmetall. Co on üks kolmest toatemperatuuril ferromagneetilisest lihtainest(need on Fe, Co ja Ni), Curie punkt on 1121 C. Koobalt on toatemperatuuril õhus püsiv, rauast passiivsem metal. Koobalt praktiliselt ei reageeri H2O,