Boyd reisis umbes 16,100km risti Artika ookeani, avastades Franz Josef maa kuni Gröönimaa mere. Kuigi Boyd ei leidnud ühtegi jälge Amundsenist. Tale anti Chavalier Cross of the Order of Sain Olav Norra riigikogult. Gröönimaa ekspeditsion: Aastal 1931, Boyd alustas mitmeid iga aastaseid teadusekspeditsioone Artikase. Mitmetes reisides, ta ja tema ekspiditsiooni avastas Gröönimaast põhja-ida raniku ja jääliustik (ja veel kaugse De Geer Jääliustik ligidal ala oli hiljem nimetatud Louise Boyd land). Aastal 1933, Ameerika Geografia ühiskond saatsid Boyd ja tema teadlaste meeskona tagasi põhja ida Gröönimaale et uurida jääliustike, lõhang ja ligidal mere(kaasa arvatud sügavus mööte) Norrast Põhja-idas: Tema ekspiditsion Artika Ookeanil Põhja idas Norrast aastal 1937 ja 1938 avastasid ühe veealuse Mäe rifi mis oli Jan Mayen saare ja karu saare vahel
endisele kaugusele kui suur on kummagi kuulikese elktrilaeng laengute übmerjagamist ? V:Q1,2 = Q1+Q2/2 Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8 2.columbi seadus Coulombi seadus on elektrostaatika põhiseadus mis võimaldab määrata kahe punktlaengu vahel mõjuva elektrijõu suuruse. Seadus sõnastatult: Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nede laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kaugse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad Seadus valemina: Fe kq1q2/r2e kus F(N) punktlaengute vahel mõjuv elektrijõud mis on suunatud piki laenguid ühendavat sirget Jõu suunda vüib iseloomustada märgiga selle arvväärtuse ees: tõukejõudu loetakse kokkuleppelistel positiivseks laengud samamärgilised nende korrutis on positiivne tõmbejõudu aga negatiivseks laengud eri märgilised korrutis negatiivne k(Nm`2/C`2 ) --- konstant (võrdetegur)
kaugusele kui suur on kummagi kuulikese elktrilaeng laengute übmerjagamist ? V:Q1,2 = Q1+Q2/2 Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8 2.columbi seadus Coulombi seadus on elektrostaatika põhiseadus mis võimaldab määrata kahe punktlaengu vahel mõjuva elektrijõu suuruse. Seadus sõnastatult: Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nede laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kaugse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad Seadus valemina: Fe kq1q2/r2e kus F(N) punktlaengute vahel mõjuv elektrijõud mis on suunatud piki laenguid ühendavat sirget Jõu suunda vüib iseloomustada märgiga selle arvväärtuse ees: tõukejõudu loetakse kokkuleppelistel positiivseks laengud samamärgilised nende korrutis on positiivne tõmbejõudu aga negatiivseks laengud eri märgilised korrutis negatiivne k(Nm`2/C`2 ) --- konstant (võrdetegur)
annaabi.ee 
