Tõu- ja sordiaretus
sortide kogumise, kohalikes oludes kasvatamise ja hindamise kaudu, neist sobivaks
osutunute ristamine (hübridiseerimine) ja ristlusjärglaste hulgast valiku tegemine. Üks
lähtematerjali mitmekesistamise võtteid mida sordiaretuses rakendatakse 20. saj.
keskpaigast alates järjest ulatuslikumalt, on mutantide (mutatsioon) ja polüploidide
(polüploidsus) tekitamine lähtematerjali mutageenidega mõjustades.
Ristamine võib olla
a.) Liigisisene (sortide- või vormidevaheline)
b.) Kaugristamine (eri liikidesse või perekondadesse kuuluvate taimede vaheline)
Vajaduse korral võib ristata ka korduvalt, st. ristlusjärglasi omavahel või lähtevormidega.
Ühe risttolmleva taime järglasi nimetatakse sordiaretuses pereks, ühe isetolmleva taime
järglasi liiniks, ühe vegatatiivselt paljundatava taime (nt. kartuli) järglasi klooniks
(kloonaretus). Risttolmlevate taimeliikide sordid on alati paljude lähedaste vormide