Eesti kunst keskajast klassitsimini
Juba 13. saj lõpul rajatud ehitis, mille idapoolse osa all oli
mahukas krüptitaoline võlvkelder. Ehitamine lõp. 15. saj. alguses, oli iseseisva kooriehitiseta
pikk kodakirik. 7 paari 4-tahulisi piilareid jaotasid ruumi 3-ksavaraks ristvõlvidega lööviks.
Kiriku aknaavad ehitati hilisgootikale omaselt kõrged ning laiad, mistõttu suur ruum kujunes
valgeks ja rahulikuks. Nagu tavaliselt dominiiklaste kirikus, nii puudus ka siin läänetorn.
Osaliselt seda asendas hoone kaugnurgas kerkiv 4-tahuline väike trepi- ja kellatorn.
Niguliste:
13.saj püstitatud lai madal kodakirik rekonstrueeriti matkides suuri katedraale kõrgeks
basiilikaks. 4-nurkne koor, mis oli jäänud väikeseks ning maitselt aegunud, lammutati ja asendati
uuega. Vastavalt hilisgooti ühtse tervikliku ruumimõju taotlusele ei ehitatud uut koori enam
iseseisva hooneosana, vaid basiilikaks muudetud pikihoone otsese pikendusena. Koori idasein
kujundati polügonaalsena