Muutused Eesti kultuurielus
Eesti liideti Vene tsaaririigiga juba Põhjasõjas (17001721), kuid baltisaksa aadli eriõigused
jäid alles ka Vene võimu all. Esimene Vene keiser, kes jättis need kinnitamata, oli 1881.aastal
troonile astunud Aleksander III. Seni saksakeelne Tartu ülikool muudeti samuti venekeelseks
(saksa keel jäi alles vaid usuteaduskonda) ja sinna tuli õppima suurel hulgal üliõpilasi
Venemaalt. Eestlastest ülikooli lõpetanutel ei õnnestunud sageli tööd kodumaal ja nad pidid
siirduma kaugematese Venemaa sisekubermangudesse. 1893.aastal nimetati Tartu ümber
Jurjeviks.
1880.aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti
Kirjameeste Selts (EKmS) ,,Rahvale lähenemiseks" ja eestikeelse ilukirjanduse
tutvustamiseks hakkas EkmS alates 1887.aastast Tartus korraldama nn kirjanduse
võidupidusid. Need olid suured seltskonnaüritused, mida peeti vabas õhus, ohke rahva ja
paljude esinejatega
annaabi.ee 
