Maakorraldus
Oluliseks uuduseks oli mõisamaade äärmine killustatus. Riigi maade erakätesse
läänistamise käigus olid tekkinud nn mosaiikmõisad, kus ühele mõisale kuulus sadu
maatükke. Ühe ja sama küla talud kuulusid sageli erinevate mõisate juurde ning see
tekitas tihti piiritülisid.
Ülesanded. 1765.a moodustati eriline maaregulatsiooni ja revisjoni komisjon. Komisjoni
üheks tähtsamaks ülesandeks oli mõisatevahelise maakorralduse teostamine esinenud
maakasutuspuuduste- kaugemaasuse, üleribasuse, killustatuse- likvideerimine. Maa
mõõtmine oli vajalik uute adramaade kindlaksmääramiseks.
Teostus. Maakorraldustööd algasid riigimõisate maade eraldamisega eramaadest, seejärel
toimus maade mõõtmine, hindamine ja piiride reguleerimine üksikute mõisate vahel.
Maamõõtmine ja hindamine oli üldine. Hindajad valiti mõisnike ja mõisarentnike hulgast,
samuti igast kihelkonnast 2 jõukamat talupoega. Maade hindamisel määrati kindlaks
nende tulukus (puhaskasurublades)
annaabi.ee 
