Tõde ja Õigus II Terve tekst
vanamehele, kes elatab end oma mesilase kätetööst? Ütle, oh kallis noormees, oma
nuabrivanamehele, oma vänge isa kange vingamehele, miks tegid sa seal kruavikaldal nõnda,
kui paistis päikene?"
,,Sellepärast, et ma ei olnud hobusevaras," vastas Indrek naljatades.
,,Õige!" hüüdis Pearu, ,,sa polnud hobusevaras. Ja ega sust suagi. Aga kui sa vahel Vargamäele
tuled, siis tea, terve mu krunt on sinu ees lahti. Ja kui sa mind kusagil näed, mind vaest
vanameest, eemal kaugelgi, siis ära mine minust mitte mööda, vaid ikka tereta. Hüüa eemaltki
mulle: ,,tere, teispere isa!" ja ma tahan oma poegadele-tütardele öelda, et ka nemad sinu isa
nõnda teretavad. Ja sest ei pea midagi olema, et tema ei võta minu poegade-tütarde tervist
vastu, sest neil pole nii heledat jaalt, kui on minu vänge nuabrimehe tütardel-poegadel. Sest
ainult kadunud Krõedal oli niisuke hele jaal, kui ta oma suu lahti tegi ja..."