Under - Luuleanaüüs
Otsib rahu, otsib kohta, kus saaks segamatult mõtiskleda
toimuva üle. Elukoorem muutub liiga väljakannatamatuks, probleemid rõhuvateks; keha on veel siin ent
meel juba kaugel: Kuhu põgeneda üksteise eest? * Hauad, need vaikuse asupaigad,
Kuhu põgeneda iseenda eest! * siia kisendanoma kisenduse.
,,Rõõm ühest ilusast päevast" saab vastanduseks eelmisele kogule. Kui eelmises kogus võttis luuletaja
surma kui midagi lõplikku, mille kauduelust ja selle vaevadest pääseda, siis siin tunnetab ta looduse
ringkäiku (surmale järgneb uus sünd ja uus suremine ning taas sünd).
,,Rõõm ühest ilusast päevast" on justkui tagasipööre loodusesse, sealt ainestiku otsimine ning eluküsimuste
põhjendamine. Ka elu mõtet püüab poetess sealt leida, sest maailmas on veel nii palju ilusat ja rõõmutoovat,
et sellest loobuda oleks lihtsal rumalus: Käib sisse-välja päikse, häälte, rõõmu