E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Andeka muusikuna mägis Bornhöe paliusid instrumente, eriti viiulit ja klave-rit,
tundis põjalikult muusikaliteratuuri ja võs ka ise kaasakiskuvalt improviseerida.
Tõnäliselt halvasid üalpidamismurert, millest Bornhöe kogu elu ei vabanenud, ning
hilisem kuiv kutsetö o kohtus aja jooksul mitmekügse ja andeka isiksuse kunstilised
huvid.
Bornhöe loomingu peamiseks eesmägiks oli võtlus balti aadli vastu, selle
kõval kodanliku ladviku kokkuleplikkuse ja rahvusliku reetlikkiise kaudnp
hukkamõstmine. Kuid sellega ta piirduski. Kirjanik kajastas oma teostes kül
objektiivselt mõingaid kodanliku üiskonna narrusi ja negatiivseid jooni, kuid
nende igakügse paljastamiseni ta ei jõdnud. Sisemine ideelis-loominguline kriis on
üna ilmne just tema kaasaja-aineliste jutustuste juures. Vahepeal oli üiskondlikus
elus toimunud muutuste alusel ka kirjanduses toimunud otsustav murrang. Kolm
aastat päast «Vüst Gabrieli» ihnus VfTSe «Kümale maale», milles sotsialistliku