Laentüved eesti keeles • Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi • Saksa aeg (13.–17. saj): alamsaksa, saksa, rootsi, vene • Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi, vene • Vene aeg (18. saj – 20. saj algus): saksa, vene, baltisaksa, soome • Esimene iseseisvusaeg (1918–1940): soome, saksa • Nõukogude aeg (1940 (1944) – 1991): vene, soome, inglise • Teine iseseisvusaeg (1991–...): soome, inglise Otse- ja kaudlaenamine • Otselaenud: teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita • Kaudlaenud: teiste keelte vahendusel (admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr) Laentüved eesti keeles (Rätsep 1983: KK 10) • 40–49% kõigist tüvedest (v.a võõrtüved) • indoeuroopa ja indoiraani laenud (<1%) • balti laenud (2–3%) • germaani laenud (5–7%) • slaavi laenud (~1%) • läti laenud (<1%) • alamsaksa laenud (14–15%)
Äi on vana omasõna. Lell, ämm ja tädi on pärit lastekeelest. Ema on pärit uurali algkeelest, sugulassõnana esineb mitmel pool uurali keelkonnas. Eit on pärit germaani algkeelest. Memm on eidest veidi hiljem alamsaksa keelest üle võetud, mamma saksa keelest veelgi hiljem. Isa pole lapsekeelset algupära, kuid on levinud paljudes soome-ugri keeltes 34. Eesti keele arvsõnade ajalugu. 35. Eesti keele laensõnavara algupära. Laenamine saab olla kas otselaenamine või kaudlaenamine. Otselaenamise puhul laenatakse teisest keelest vahetult ilma kolmanda keele abita. Kaudlaen on laenatud teise keele vahendusel. Eesti keele laenusõnade kihistused võib jagada seitsmeks: Aegade algusest – 3000BC laenati soome-ugri algkeelde algindoeuroopa, indoiraani ja kirdeindoeuroopa keeltest. Muinasajal (... – 13. saj) laenati balti, germaani, slaavi keeltest Keskajal (13. – 17. saj) laenati alamsaksa, rootsi, vene keeltest
annaabi.ee 
