Muinasaeg eestis
kokkupõrget naaberhõimudega, elu oli rahulik. Seega hinnatakse seda perioodi kui rahulikku
sõdadeta aega
· KESKMINE RAUAAEG (V saj. teine pool VIII saj. lõpp)
1. Miks keskmist rauaaega on Eestis nimetatud rahututeks aastasadadeks?
Keskmist rauaaega on nimetatud Eestis ka rahututeks aastateks, sest:
- Hakati ehitama linnuseid
- Majapidamistesse ilmusid relvad
- Mõju hakkasid avaldama idaslaavlased
- Rahulikud kaudandussidemed asendusid Skandinaavia saagade teadetest sõjaretkedest
Eestisse
- Viikingid korraldasid sõjakäike Eestisse
· NOOREM RAUAAEG (IX saj. XIII saj. algus)
Noorem rauaaeg, mis algas IX saj., oli eestlaste elus tähelepanuväärsekt tõusuajaks.
Rahvaarv kasvas jõudsasti ja kogu maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpuks elas Eestis
juba vähemalt 150 000 inimest. Sellest ajast tuntakse juba mitmeid kirjalikke allikaid (nt
Henriku Liivimaa Kroonika)
annaabi.ee 
