Närvisüsteem
Ärkvelolekus toimuvaid ARAS-i aktiivsuse väiksemaid fluktuatsioone peetakse vastutavateks subtiilsete
käitumismuutuste (näiteks tähelepanu astme) eest.
1)retikulaarformatsiooni elektriline ärritamine sõltuvalt elektroodi asukohast, ärritamise sagduse suurusest ja
sõltuvalt looma seisundi olekust kutsub esile, kas uinumise või ärkaamise.Järelikult tuleks oletada une- ja
ärkvelolekukeskusteolemasolu, kusjuures retikulaarformatsiooni kaudaalsematel osadel on nähtavasti
rostraalseid osi pidurdav mõju
2)retikulaarformatsiooni neuraalne aktiivsus ei ole une, eriti REM une ajal mitte väiksem kui ärkvelolekus (nagu
eeldaks retikulaarformatsiooniteooria), vaid on ainult teisiti organiseeritud
3)nagu juba eespool mainitud, et isegi isoleeritud eesajus millel retikulaarformatsioon puudub, täheldati
ärkveloleku-une tsüklit, mille eest vastutavad peamiselt vaheajustruktuurid (mediaalse talamuse ja anterioose
hüpotalamuse osad)