Gustav Ernesaksa lugude analüüs
kombineerumine. Viis on koos rütmiga väga huvitavalt loodud nii, et tekib
hüppamise ja tantsimise tunne. Meloodia on rõõmus, kuid vahel ka
isamaaline ning tõsine. Loo harmoonia on duuris. Rütm on tempokas ning
paneb jala tatsuma. Teose meeleolu tekitab minus maailma rändamise
tunde, kuna minu jaoks on erinevaid viisijuppe paljudest erinevatest
maailma kohtadest. Algul on traditsioonilist Eesti koorimuusikat, keskel
vaheldub peene lääne ja kauboisarjade muusikaga, siis tuleb tagasi
Eestisse, kus lõpetatakse ilusasti toonikas. „Noor kevade“ pole küll
Ernesaksa kõige tuntumaid teoseid, kuid iseloomu poolest ei jää maha
teiste tema kirjutatud suurteostega.
annaabi.ee 
