Soome-ugri rahvakultuur
õigeusklikeks saanud isureid luterluse pealesurumist peljates Venemaa siseossa (sh Oredezi jõgikonda). Paigalejäänud
sulasid osalt kokku lahkunute asemele kolinud luteriusuliste ingerisoomlastega. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa
Ingeri tagasi. 1703. asutati Neeva suudemesse impeeriumi uus pealinn Peterburi. See tõi kaasa venelaste ulatusliku
sissevoolu Ingerimaa idaossa. Samas kujunes nende asuala vahetus naabruses asuv suurlinn isuritele võimsaks
peibutiseks, kuhu suunduti tööle (kaubitsejaiks, voorimeesteks, teenijaiks) ja elama, eriti peale pärisorjuse kaotamist
1861. aastal. See tähendas vene keele ja pruukide levikut. Isurid pidasid ajaloo vintsutustele siiski pisut paremini vastu
kui vadjalased. Osa vadjalasi isegi isuristus. 1848. aastal loendas P. von Köppen 17 800 isurit. 1897. aastaks oli isurite
arv tõusnud 21 700-ni.
1926. aasta seisuga elas NSV Liidus 26 137 isurit. Põllumajanduse kollektiviseerimisega seotud küüditamised (1929-
1931) puudutasid ka isureid