Ta näeb, kuidas 20ndal saj tõusevad esile pragmaatilised ühiskonnamudelid. Tema jaoks üks mudel, mis oli samuti ratsionalistlik ja pragmaatiline - natsi- Saksamaa – ka tehniline. Teine, mida ta kummalisel kombel ei vastandanud natsi- Saksamaale oli kapitalistlik süsteem. Diktaatorlikud süsteemid valgustuse tulemus. Humanism ei ole inimsõbralikkus, inimkesksus. Kultuuritööstuslik tootmine. Kunstiteos oma mittelõpetatuses annab edasi looduse mittelõpetatust. Kaubavorm – sotsiaalsed suhted, mis on olnud osalised kunstiteose loomisel, peidetakse kaubavormi ära. Kaubana toimib kunst üldse teistmoodi. See on A. jaoks tähtis küsimus, puudutab taaskord autonoomiat. Kunstiteose autonoomia ei tähenda, et kunst oleks väljaspool sotsiaalsust, ka mitte seda, et kunstiteos oleks kuidagi ükskõikne ühiskonna suhtes. Küll on autonoomia vastandatud sellele, mida A. nimetab ladina keeles reifikatsioon (res) – Verdinlichtung (saks.) – asjaks muutumine.