Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
soome sugu rahvaste alad loodes. Kiievi vürstiriik alustas oma mõjupiiride
laiendamist lääne ja loode suunas soome sugu rahvaste poolt asustatud aladele.
Aastatel 1030 vallutati eestlaste asula Tarbatu ( Tartu ) ja ehitati sinna Jurjevi
nimeline linnus. Selle hävitasid eestlased 1061.a.
Võtnud skandinaavlastelt osaliselt üle kaubandussidemed itta ja lõunasse,
omandasid eestlased silmapaistva jõukuse. Rahvaarv kasvas, tihedasti asustati
Lääna-Eesti ja Saaremaa. Kaitse otstarbel ja kaubavahetuspaikadeks rajati
linnuseid. Suuremad neist olid Otepää, Tartu, Rävälä, Viljandi ja Varbola.
Linnuste juurde asusid käsitöölised.
Hõõrumised ida- ja läänekirikute vahel viisid 1054.a. avaliku lahkuminekuni.
Ortodoksne idapoolne kirik sattus Bütsantsi keisri ülemvalitsuse alla. Läänes oli
katoliku kirik ilmalike valitsejate nõrkuste tõttu 1050-1300.a. tugevaim
poliitiline ja majanduslik vorm.
1096.a. kuulutas paavst välja ESIMESE RISTISÕJA Püha maa ( Palestiina ) ja
annaabi.ee 
