EESTI JA VENEMAA KAUBANDUSE AJALUUGU JA ANALÜÜS
sajandil käis kaubandus vürstiriikide vahel. Sisekaubandusest võtsid osa
kloostrid. Peamine kaubandusevorm- igapäevased turud. Hulgimüügi jaoks
tekkisid kaubahoovid. Hakkas arenema rändkaubandus. Tollimaksud peatasid
sisekaubanduse arengut. Arenema hakkas laadakaubandus.
17.sajandi teisel poolel tekkisid kaubandusseltsid. Välikaubandus laienes. Sellel
ajal piiras Venemaa välismaa kaupmeeste kauplemist enda territooriumil.
Eksport ületas impordi.
1753-1757 aastatel jäeti sissemaksud kaubatehingutele ära. 18.sajandi teisel
poolel avati esimesed kauplused. 1797 aastal oli lubatud pidada kaubalette
elumajades. 18. sajandil kaitsesid kõrged maksud siseturgu importkaupade
eest.
19. sajandi teisel poolel laienes kaubanduse maht 2 korda. 19. sajandi lõpul
asutati aktsiaseltsid. 19.-20. sajandil vähenes laatade osakaal, poed arenesid
ning tekkisid kooperatiivid. 1914-1918 aastatel tuli majanduskriis. Pärast 1917.
aastat algas sotsialistlik kaubandus. Tekkis spekulatsioon. Jaekaubanus oli