Soome-ugri rahvakultuur
andis võimaluse õigustada sissetungi ning eitada saamide õigust iseseisvusele. Samas ei võimaldanud riigipoolne nn
kaitse kuidagi ära hoida maksukogujate või kaupmeeste ja kloostrite omavoli. Mitmed saami külad olid 19. sajandi
lõpuks sattunud sõltuvusse Kola linna vene kaupmeestest, ,,peremeestest", kes andsid neile kaupu võlgu ning müüsid
kallimalt edasi võla katteks võetud vääriskala. Sageli esines hinnapettusi, saamide purjujootmist kaubategemisel ja
saamide käest topelthinna võtmist, et neid võlaorjuses hoida.
Kokkupuuted ristiusuga
Esimestele ümberasujatele hilisel keskajal järgnes Skandinaavia aladel kiriku misjonitegevus. Saamimaal leidus juba
hilisel keskajal skandinaavlastest ning soomlastest ja venelastest ümberasujaid. Ümberasumisele järgnes kiriku
misjonitegevus, kloostrite ja kirikute asutamine ning terav võitlus vene õigeusu ja luteri kiriku vahel. Vastukaaluks
annaabi.ee 
