sajandi alguses hakkasid Eestisse tungima ristiusu toojad sakslased, taanlased ja teised. Ümera lahingus 1210. aastal õnnestus eestlaste maleval neid võita, kuid hiljem jäädi siiski relvastusest ülekaalukatele vaenlastele alla. Eestklaste kindlustuseks olid mullast, puust ja 9osaliselt kivist linnused nagu Otepää, Lõhavere, Varbola, Viljandi, Tallinn. Viimast mainis esmakordselt kaardil Araabia geograaf Idrisi 1154. aastal. Saksa kaupmehi huvitas Eesti põhiliselt Venemaale kulgeva kaubateena Gotlandi saarelt või Lüübekist Pihkvasse või Novgorodi. Enne ristiusku valitsenud maalusu jumal oli Turapita ja metsasalusid ehk hiisi.
hüdroelektrijaamani, on looduslik jõesäng ~2 km pikkusel lõigul jäänud kuivale. Narva jõe suurimad lisajõed on idapoolt (Venemaa poolt) Pljussa ja Rossoni, läänepoolt (Eesti poolt 11 jõge ja oja) suuremad Jaama, Gorodenka, Poruni ja Tõrvajõe. Narva jõe neljast sadamakohast on tänapäeval kasutusel Narva ja Narva-Jõesuu, vähesel määral ka Kulgu, Vask-Narva sadamast on jäänud ainult mälestused. Euroopa ajaloos on Narva jõgi tuntud varjaagide ( viikingite) kaubateena. Alates 13.sajandist on jõgi olnud püsivalt riigi- või halduspiiriks, Narva ümbrus erinevate kultuuride ja maailmavaadete kokkupuutealaks. Narva linna territooriumil voolab jõgi ~10 km ulatuses, jõe maksimaalne laius on 400 meetrit ja sügavus 4-7 meetrit. Narva linna piiridesse jääb Kreenholmi saar ja sellest kahele poole jäävad joaastangud ning 3 km pikkune võimas kanjonilõik. Jõelõik Narva linnast kuni suudmeni kuulub Natura 2000 hoiualade võrgustikku. 1999.a
Alates 11. sajandi lõpust astub rahvastikulugu Euroopas palju kindlamale pinnale. Sellest ajast pärinevad juba allikad (näiteks kiriku meetrikaraamatud) mis lubavad hinnata rahvaarvu ja nende liikumist palju täpsemalt. Ristisõjad Euroopa maade rahvaarvu väga ei pidurdanud. Arbaabia maades kasutatavate menetluste ülevõtmine suurendas Euroopa majandislikku potentsiaali. Linnad laienesid ja kasvasid, nende arv suurenes. Läänemerd hakati väga intensiivselt kasutama kaubateena mille haaras enda kätte Saksa kaubalinnade liit Hansa. Elavnes ka kaubandus Araabiamaade ja Skandinaavia maadega. Majanduslik tõus ja rahvastiku kasv oli küll aeglane mitte üle 4-6% aastas aga andis sajandite jooksul üsna tähelepanuväärse lõpptulemuse. 10. ja 14. sajandil leidis Euroopas aset rahvastiku kasv. Erinevate allikate kaudu on arvata et see arvatavasti kahekordistus. Kogu Euroopa rahvastik kasvad M. K. Bennetti järgi 27 miljonilt 700. aasta paiku 42 miljonile 1000
annaabi.ee 
