Eesti Kultuurilugu
20. sajandil eesti keeles nimetatud enamasti eesti
päritolu inimesi, kes üritasid käituda ning rääkida saksapäraselt. Kadakasakslased olid
minevikus ka paljud eestlased, kes soovisid sulanduda baltisakslaste ühiskonda või
kõrgematesse sotsiaalsetesse klassidesse, milles enamiku moodustasid baltisakslased.
Sõbrakaubandus - on kaubanduse vorm, mis põhineb vastastikusel usaldusel ja isiklikel
suhetel. Eelkõige tähistatakse selle terminiga kesk- ja varauusajal toiminud kaubasuhet
linnakaupmeeste ja talupoegade vahel. Keskajal otsisid maalt kaupu, eriti vilja, kokku
ostvad kaupmehed endale usaldusväärsemaid talupoegi, keda võiks kasutada kaupade
müüjate otsimiseks ning kauba vahendamiseks ehk kaubaagentideks. Tihti käisid sellised
"sõbrad" ka linnas ning olid kaupmehe majas või nn sõbrahoovis erikülalised.
Varauusajal muutus sõbrakaubandus talupoja suhtes ebavõrdsemaks, seostudes ennekõike