Riia linnakirjutaja Johann Lohmüller 1524. aastal Tartus Maarja kirikus esimene Lutheri õpilane Liivimaal Hermann Marsow Reformatsiooni alguspäevil ei olnud sugugi mitte kõik liivimaal tegutsenud reformaatorid Lutheri jüngrid (esines mõningaid lahkuminekuid Lutheri õpetusest) Reformatsiooni edenedes sai Lutherist Liivimaa usupuhastajate jaoks tähtsaim autoriteet Reformatsiooni tagajärjel röövimis- ja lõhkumisakt lihtrahva [ja ka kaupmehed ja kaubasellid] poolt (1524. a kevadel Riias; 1524. sügisel Tallinna kirikud v.a Niguliste; 1525. aasta algul Tartus; 1525. a kõikide pühakute päeval Viljandist) Reformatsiooniga läksid kaasa kõige kiiremini linnad, nendes hakati ehitama evangeeliumi usu kirikut Reformitud kirikust kaotati pühapildid ning pühade säilmete austamine, muutus jumalateenistuse pidamise kord Lutheri usu kirikuõpetaja ei olnud enam pühitsetud preester
jalas pikkade ninadega kingad, kitsad püksid ja rippuv müts kellukesega. Kuna narr kandis väga värvikirevaid riideid, siis oli ka igal värvil tähendus. Nii kolmeharuline narrimüts kui ka kolmevärviline narrirüü viitavad päikesekultusele. Kolmeharuline peakate on päikesejumaluse atribuut. Narri värvid kollane, sinine ja punane on kolmainsusliku taevase tule värvid. Iseäranis häbitult tähistasid narride vennaskonnad kristlikus Euroopas jõulupühi. Tallinnas laulsid ja tantsisid kaubasellid koos naiste ja noortega suure kõrge kuuse ümber ning süütasid seepeale puu, mis pimedas vägevasti lõõmas. Sellid võtnud käest kinni, hüpelnud ja tantsinud paariviisi ümber puu ja tule. „Ning kuigi õpetajad neid selle pärast noomisid ja seda Moosese vasikatantsuks nimetasid, ei hoolinud ometi sellest noomimisest mitte midagi,“ kirjutab kroonik Russow. Kuldvasikatants oli narritants. Narritants oli maagiline tants.
annaabi.ee 
