Reformatsiooni algus Liivimaal
15. märtsil 1526 gildivendade ja kaubasellide
eestvõtmisel, evangeeliumiusu jutlustajate õhutusel tungis üleskihutatud linnarahvas, nii
sakslased kui eestlased koostöös, kirikusse. Peksti puruks altarid, maalid ja pühakujud. Mõned
uurijad on väitnud, et Uus-Pärnu pildirüüstet juhtisid mustpead. (Heinrich Laakmann on aga
teisel seisukohal, kuivõrd mustpeade vennaskonnast Uus-Pärnus ei ole 16. sajandist ühtegi
jälge). Uus-Pärnus, nagu ka teistes hansalinnades elas kaubaselle, kes võisid olla uue õpetuse
levitajad, linnarahva üleskihutajad ning pildirüüste algatajad. Pärast kiriku rüüstamist pööras
rahvas oma meelepaha otseselt linnarae vastu. Linlaste vaesus ja uued evangeelsed ideed
inimeste võrdusest Jumala ees, lõid pinnase, et pildirüüste kasvas üle linnarae ründamiseks.
(Jürjo-Põltsam 2008: 205.)
Pildirüüste teema lõpetuseks: usuuutest indu ja hoogu saanud, uue evangeelse õpetuse