Suuremad linnad tahtsid paljud linnad enda valitseja alt pääseda ja sellepärast tunnistasid need linnad meeleldi oma kuningat nende senjoorina. Linnad olid huvitatud eeskoste alt vabanemisest kui senjoorid nõudsid liiga palju ja kõrgeid makse või rõhusid neid piirangutega. 4. Kaugkaubandus aitas arendada panku ja rahamajandus kuna palju rikkad kaupmehed spetsialiseerusid raha vahendamisele ja vahetamisele ning andsid kaupmeestele laene mille nood kaubaretke õnnestumisel suure kasumiga pankadele tagasi maksid, mis omakorda pangad õitsele viis.
Varakeskajal käibinud Frangi hõberaha ja araabia ning Bütsantsi müntide kõrvale tekkisid nüüd näiteks Firenze floriinid ja Veneetsia tukatid. Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Teisalt oli kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks tarvis rohkem raha, kui üks kaupmees suutis enamasti välja panna. Isegi kui kaupmehel oli piisavalt raha, polnud mõistlik seda kõike ühe laeva peale kulutada. Kaubaretke ebaõnnestumisel tähendaks see laostumist. Selleks ühendasid mitu kaupmeest jõud ning varustasid koos ühe kaubaretke. Tekkisid ka ühingud, kus mitmed kaupmehed koos laevu varustasid. Aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Kuna kaubaretked olid ühtaegu riskantsed ja tulusad, siis laenati raha kaupmeestele kõrge protsendiga. Retke nurjumisel jäi võlausaldaja kõigest ilma
Juba keskajal olid levinud pettused. Venelased ei olnud rahul riidekangastega, heeringatega jpm. Aga ise olid nad sama kavalad .Kehvemaid karusnahku hõõrusid nad tinaga, vaha klopiti üles või lisata sellele herneid, tõrusid ja rasva, et anda õiget mõõtu. Koos kaubanduse arenguga levis ka raha kasutamine. Mitmetele linnakodanikele kogunes ajapikku nii palju raha, et nad hakkasid seda väikese protsendiga välja laenama. Neid laenajaid hakatigi nimetama pankuriteks. Tihti oli kaupmeestel kaubaretke ettevalmistamiseks või kauba ostmiseks lisaraha vaja. Põhilisteks laenajateks olidki kaupmehed, kes lühikese aja jooksul oma võla tagastasid. Juhtus aga laev põhja minema, jäi oma varast ilma kaupmees ja ka pankur ei saanud laenatud raha tagasi. Seega ei olnud pankuriamet alati riskivaba, kuid julgemad ja ettevõtlikumad mehed rikastusid pankurina väga kiiresti. Kasutatud kirjandus: www.miksike.ee www.neti.ee Õpik Keskaeg
(vürtsid ja siid). Flandria linnad olid tähtsamad riidetootjad. Kohapealt said tooraineid ja toodangut müüdi kogu Euroopas ja isegi araabias ja Bütsantsis 27. Mida kujutas endast Hansa liit? Peamine kaubavahendaja, kaubalinnade liit. 28. Kuidas koopereerusid kaupmehed selleks, et jagada kulutusi ja riske? Millised kaupmeeste ühingud ja ettevõtted väljakujunesid? Kaubalaevade ehitamiseks andis üks kaupmees kapitali, teine ehitas laeva, hankis laadungi ja tegi kaubaretke teoks. Pärast jagati tulu. Siit kujunesid pangad. Mõisted Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaiste talupoegade täielik alluvus oma isanda õiguslikkusele Kolmeväljasüsteem Põllud paiknesid vähemalt kolmes osas: nii suvi- ja talivilja külvialal kui ka kesa all. Rent kinnisvara ajutine kasutamine kokkulepitud tingimustel
b) sotsiaalmaksud c) maamaks d) väetistele ja putukatõrjele kulutatud raha 17. Ettevõtlikkuse all mõeldakse a) äriotsuste vastuvõtmist b) uuenduste tegemist firmas c) riski võtmist d) kõike ülalnimetatut 18. Peamine põhjus eelarvete koostamiseks on a) krediidi saamine b) säästude kindlustamine c) fondide likviidsuse tagamine d) tulude ja kulude kontroll 19. Mari kulutas kaubamajas 20% oma 150 kroonist, kaubahallis aga 30% ülejäänud rahast. Mitu krooni jäi Marile pärast kaubaretke järele? a) 74 krooni b) 78 krooni c) 84 krooni d) 88 krooni 20. Mis alltooduist vastab kõige enam ühishüvise kriteeriumile? a) mängu- ja golfiväljak b) riigikaitse c) elektrienergia d) turismitalu 21. Riik asub teiste riikidega kaubavahetusse selleks, et a) saavutada absoluutne eelis teiste riikide suhtes b) saavutada suhteline eelis teiste riikide suhtes c) saada teistelt riikidelt soodustusi d) saada kaupu, mida ta ei suuda või ei soovi ise toota 22
annaabi.ee 
