muinasaja kordamiseks leht 10 klass
Lihtkogukondlaste
hulgast oli selleks ajaks esile kerkinud rikkamad ja mõjukamad ülikud, kes olid valitud küla- ja
kihelkonnavanemateks. Vanemad juhtisid piirkonna meeste kauba- ja sõjakäike ning said ka
kõige suurema osa kasumist ja sõjasaagist. Henriku Liivimaa kroonikas on eestlaste vanemaid
nimetatud ka “rikasteks” ja “paremateks” või nimetatud vanema nimega tervet küla (n
“Lembitu küla”). Sõjakäikudelt ja kaubareisidelt toodi kaasa ka sõjavange või ostetud orje,
keda rikkamad taluperemehed kasutasid isiklikes majapidamistes sulaste ja teenijatena.
Sõjandus muinasajal: Suhted naaberrahvastega olid tavaliselt rahumeelsed, ent aeg-ajalt
tuli ette vastastikuseid rüüsteretki. Sõjaoht kasvas koos riikluse kujunemisega Peipsi-tagustel
aladel (Vana-Vene riik) alates 11.sajandist. Kaitserelvastusest kasutasid eestlased puidust
tehtud metallkuplaga kilpe ning tõenäoliselt nahast tehtud kiivreid
annaabi.ee 
