Eesti keskaeg
Lübecki linna rajamine 1159. aastal. Hakkas välja kujunema Hansa kaubatee
Lübeckist Novgorodi, kuid Baltimaad olid Venemaale jõudmiseks vältimatu
vahejaam. Mündileiud näitavad, et 1190. aastatel kaupmehed purjetasid otse liivlaste
ja eestlaste maale. Äri mittekristlastega tähendas suurt riski ja seetõttu olid
kaupmehed huvitatud Baltikumi ristimisest. 11. sajandil paganlus ei takistanud
kauplemist Eestis, sest kaupmehed sõlmisid lepinguid kohaliku elanikkonnaga.
Saarlastel kehtis kaubarahu Visby kodanike ja kaupmeestega 1203. aastal. Samuti
1190. aastast pärinevad allikad, mis viidavad et kaupmehed pidid talvituma, sest meri
oli jäätunud, selleks on vaja peavarju ja laoruumi kauba jaoks. Vallutuseelsel ajal
kaubateed olid ebakindlad, näiteks Henriku Liivimaa kroonikas on teated, kuidas
Pihkvasse suundunud sakslastelt võeti ära 900 marga väärtuses kaupu.
Taani, Bremeni peapiiskopkonna, Rootsi ja Vene ning Leedu vürstide ristuvad
annaabi.ee 
