Soome majandus 19.-20. sajand
Valitsus asus Helsinkisse alles 1819. aastal.
Samm-sammult arenev majanduselu
Soomel oli autonoomia algusest peale oma riigimajandus ja selle juurde kuuluv tolliamet. Piir
keisririigi ja suurvürstiriigi vahel oli nii riikidevaheline- kui ka tollipiir. Soome määras
importkaupade tolli, kuid Venemaale oli õigus kaupu viia ilma tollita. Sellele rajanes Soome
majanduselu tugevnemine ja tööstuse sünd. Lõigates uuest positsioonist täit kasu, ei tahtnud
Soome jääda sõltuvaks oma suure kaubapartneri valuuta kõikumistest ja hakkas taotlema oma
raha. See läkski korda 1865.aastal, millal Soome sai rahaühikuks hõbemarga. Soome
hõbemarga viimine hõbeda aluselt kulla alusele tähendas otsustavat eraldumist Vene
keisririigi majanduselust.
Aeglane, ent tulus majanduslik areng
Nii nagu Soome väliskaubandus nautis Venemaal õigusi, mida Venemaal ei olnud Soomes, nii
olid ka soomlased kodanikena paremas seisus kui venelased. Neis õiguslikes raamides avanes
annaabi.ee 
