Õiguse üldteooria
Ebaselgus – Keeleline väljendus on ebaselge, kui selle tähendus pole teada. Ebaselgus võib
tekkida, kui tekst pole selgelt sõnastatud: on kasutatud sõnu, mis pole tuntud, sõnad on
ebaloogiliselt rivvi aetud, mõtted on kadunud sõnaderägastikku, tõlgetes on jäänud
võõrkeelne õigus-ja muu fraseoloogia ümber tõlkimata eesti keelde; samuti võib põhjuseks
olla see, et ei järgita keelereegleid. (N: kaupade kombineeritud nomenklatuur = kaupade
loetelu, nimestik; kaubanimestik jne.)
Semantiline ebamäärasus on võimalik kahel juhul :
a) pole teada küllaldaselt tunnuseid väljendi täpseks mõistmiseks (“säte on
lahtine”)/semantiline lahtisus;
b) väljend on “nõrk” (selle kasutamispiirid on ebamäärased)
Semantiline lahtisus – ei ole teada kõiki tunnuseid väljendi käsutamiseks in casu. Nii, kuidas
ka seadusandja poleks püüdnud avada täielikult väljendi mõtet antud seaduse jaoks, pole see
tal lõpuni õnnestunud